Heihoo

Jaa, olen nüüd lälle elutervemas olekus.

Maria kirjutas kuidagi väga armsalt.. et, et kas ma ikka elutsen veel. Olevat sureva mulje jätnud.
Jah.

Aga.. tänane on üles-alla käinud. Ja seda üpris Amy toreda tuju pärast. Ka Tom on tujutu kuid ta hoiab siis vaid omaette ja on üsna okei.
Kui aga nüd õhtu peale Amyga järjekordne jama oli ja ma juba alla andsin ja otsustasin, et ei ürita enam teda kuhugi suunas juhendada ja mitte midagi enam öelda siis.. Oh, pärast õhtusööki sain vähemalt Sue ja Perryga sellise.. väga mõnusal viisil räägitud, kuidas tegelikult ju lapsed mu nüüd palju paremini omaks on võtnud ja kuidas me hästi läbi saame, kuni Amy mingi ringiga alati enda väsimuse ja "kõik-kiusavad-mind-ma-jooksen-kodus-ära" tujuni jõuab. Täna naersid Perry ja Sue lihtsalt selle peale söögilauas kuna me kõik teame, et Amy kardab üksi teisele korrusselegi minna.

Nii, et jah, mu jaos on taas suurem osa hästi.

Nüüd pean vaid end kokku võtma ja toas Maria tulekuks ära koristama. Huh. See küll ei võta palju aega kuna a) mul ei ole siin palju asju, mida ära panna b)ole palju kohti kuhu neid laokile jätta.
Kuid kurval kombel.. tuba just korrast ei hiilga sellegipoolest.
Oh, ju saaksin ka hullem olla.

Ja homset ootan ka. Ja kardan, et ma ootan kuna pärast on megaigav ja jama.
Kurat, pean ikka õppima "cross the bridge when I come to it."
Minu puhul siis meeletul hulgal veel ületamata sildu, mis aga lollakal viisil muret tekitavad.

Igaljuhul.. koristama ma hakkan.

Tsau!

PS Jee, ma olen nädalavahetuse üksi kodus.