Vaene kass ei pääse mulle siia lähedale. Kell on küll kaheksa kuid.. ma olen juba teki all. Ja läpakast ja märkmikest ja tekist ümbritsetuna on Coco päris paanikas(ta nrvihaige ei julge vahepeal üle asjade ronida.. ja siis teinekord teeb kõrgus ja kaugushüppeid üle ei tea mille) ja praegu küünistab/paitab mu käist, et ma talle pai teeks.
Tegelikult.. otsisin enda vanadest postitutest midagi ja avastasin kui lollakalt palju vigu mul igal pool on. Nii eesti kui inglise keeles.
Lihtsalt.. ei loe üle mida kirjutan. Niisiis vabandust nii olnud, praegu kirjutatavate ja tulevaste vigade pärast :D
Ohjah..
Olks.. peaks nüüd vist 4ndat õhtut enda personal statementi märkmete kirjutamist jätkama. Tegelikult võiks märkmetest juba kaugemale jõuda.
Tüütan end taas.. enda olekuga.
A ja.. eile või kunagi mõtlesin, et tahan kirjutada kuidas ei loe eriti kui palju ma teen või tee või kus olen, satun siiski enda mõtetega jamadesse kohtadesse. Arvasin, et see eelmistel aastatel vaid koolistressist tingitud ja sel aastal kui ma mitte kui midagi ei tee sisi jääb selline asi kaugeks aga näed, ei.
Armas avastus muidugi. Ei masenda üldse:D
No comments:
Post a Comment