Clarity

Tunnen taas, et oh.. täna kirjutaks, jah kirjutaks. Vast õnnestub enne kui uni väga peale langeb.

Eilne ja tänane. Hm.. omamoodi üsna põnevad.

Eilne hommik oli juba seepärast põnev, et rääkisin sain paari-kolme tunni jooksul päris mitme inimesega räägitud. Ka huvitavaid vestlusi näiteks Tanikaga tema elust Tartus, Maria ja Jesus'iga hispaania keeles:D siis kuulsin Helenist ja tema Taani tegemistest veidi, Mannuga rääkisin tema tegemistest veidi, Krissuga tema koolidest ja niisama. Niisiis jah, tore sõpraderohke hommikupoolik oli. Ja selle keskel üritasin ma veel enda mobiili top-up´imisega jamada, inimestega ühendust võtta (Maria Ki, Mirjam, Sabine, fotokaparandaja)
Niisiis oli plaan õhtul neljakesi välja minna(Sabinet pole me keegi kohanud) aga lõpuks jäime plaani juurde vaid ma ja Mirjam kuna teistel olid au-pairi kohustused. Niisiis vurasin rongiga Portsmouthi sadamasse ja jäin Mirjamit ootama. Ja ootamine oli mõnus.. meri ja peagi loojuma hakkav roosakaid kiiri viskav päike. Ja see tuul. Hm, miks küll ei ole võimalik seda kõike täiuslikult jäädvustada.
Kui Mirjam tuli, olime veidi Gunwhalf Queys'(khm.. Sue ja Perry narrivad mind sellega, kuna ma ei mõista seda normaalselt välja öelda:D) ja siis seiklesie Commercial roadile. Ja oh, seiklemist nende tänavate ja kohtadega oli, kuna me ei teadud, kuhu me end siis sisse seadma peaks. Lõpuks lõpetasime ühes pubis, jõime õlut ja karjusime üksteisega rääkida. Kuskil 10 paiku lahkusime sealt ja Mirjam mõtles, et oleks hea idee küsida kahelt neiult, kus oleks hea pidutseda. Nad kutsusid meid nendega ühinema. Niisiis läksime järgmisesse pubisse ja.. ja nagu hiljem Perryle ütlesin, sain Inglismaa noorust näha. Jeii. Okei, see oli selline.. ei midagi väga üllatavat aga häiriv siiski, et me paremasse seltskonda ei sattunud.
Põhimõtteliselt me olime Mirjamiga ainukesed neiud teksades. Mitte vaid selles seltskonnas vaid kodu pidutsevas Portsmouthis. Kõik teised olid lühikestes-lühikestes seelikutes. Jah ja alkoholist ma parem ei räägi. Lihtsalt jah, veendusin, et sooviks veidi inteligentsemate inimestega järgmine kord ühe laua taha sattuda ja mõnusamalt aega veeta.
Niisiis me õhtu väga pikaks ei veninud ja kuskil poole 12 paiku tulime juba eri rongidega tagasi. Cosham oli vaikne. Pole vist lootustki veidi odavamalt läbi ajada mõni nädalavahetus ja mitte Portsmouthi minna.

Täna magasin kaua kaua. Kuulsin kül hommikul mitmeid kordi laste karjumist aga ignoreerisin seda ja põõnasin edasi.. Olgugi et päike nii armsasti silma sisse paistis(seda arvatavasti 8 paiku.. kuna siis ta kipub mu aknaruudus elutsema) Niisiis ärkasin pool 11, mis on siin üsna häbiväärselt hilja. Aga, ei.. vanematel pole selle vastu midgai, minu nädalavahetused ju. Ja ma tõesti vajasin seda und, kuna nädala sees on mu hommikune uni väga jama- lapsed ärkaad tund enne mind või umbes nii ja siis ma ärkan ka nende jutustamiste/karjumiste/milleiganes peale ja magan enda ääratuseni edasi. See aeg on aga täis unenägusid, mis ei lase mitte kohe korralikult end välja magada ja puhanud tunnet saada.
Jah.. ja pärast ärkamist rääkisin veidi Maria Ki´ga me tänastest plaanidest ja siis tegin Sarahga videokõne. Ja haigustasin. Palju.
Lõpuks suutsin haigutamiest välja end murda ja linna poole end sättida. Üldse ei viitsinud kuna ega mul eilsest just kõige soojemat tunnet sisse ei jäänud. Kuid olen rõõmus, et seda siiski tegin kuna täna oli armas.
Sain Commercial roadil Mariaga kokku, käisime korra mingis ülerahvastatud poes.. ja siis algas taas seiklemine. Mind ei tasu hästi usaldada, mis puudutab võõra linna tänavaid.
Aga no lõpuks jõudsime (ringiga) Gunwhalf´i(jah, mu vanemad suutsid mu nii ära narrida, et piirdun ainult ühe sõnaga:D)
Huh, soe oli. Kui mitte öelda kuum. Niisiis istusime veidi restoranide ees, mere ääres















ja käisime Tescos näksimist ostmas ja istusime samas kohas edasi.
Ja põhimõtteliselt hiljem kogu meie shoppamine täna oli kirjatarvete poes- mõlemad ostsime pastaka ja ma ostsin kaks karpi, kuhu enda ehted ja pudi-padi sisse panna.
Jaa.. ja siis kõndisime tagasi kesklinna.
Ja pean mainima, et me olime üsna üllatunud, kui me liiklusohtlikku olukorda ei tekitanud. Seda isegi juhtus paar korda:D
Igaljuhul.. teel sinna krõbistasime enda tasuta saadud hommikusöögihelbeid kui meie taga olev seltskond(kolm kutti, kaks tüdrukut.. vist?) tundis huvi, kust me pärit oleme. Vastasime. Üks kutt hakkas midagi Venemaast rääkima, teine oli targem ja ütles, et "õu ära seda küll parem tee" Tark poiss, ei sattunud me kurja pilgu alla. Saime ka kutse nendega ühineda aga jätsime vahele. Ahjaa, ja nad olid mereväest. Tundusid küll noored selle jaoks aga.. ju siiski.
Hiljem kodus kuidagi sellest rääkides sai Perry naerda, et näed.. meremehed veedavad enda nädalavahetust Pompeys ja üritavad lõbutseda.. ja et ma ei peaks väga muretsema kui ma ei saa kõigest mida nad räägivad aru. Merevälastel pidi oma keel olema, kiire ja robustne. Sue aga:"Look out for the navy guys, you may end up being married to one.." Hahaa!
Niisiis.. pärast seda hakkasime Mariaga otsima kohta kus üks kohvi võtta. Suundusime kohta, mida Sue mulle päeval oli soovitanud. Oi ups, nad sulgevad juba kell pool 6 või midagi sellist. Ja nii kõik poed ja väiksemad kohvikud. Niisiis lõpuks said sihiks need samal tänaval olevad asutused, kus Mirjamiga eile käisime. Lõpetasime ühes baaris/pubis.. aga me mõlema üllatused oli seal isegi päris mõnus. Üsna odav kaa. Niisiis kohvitasime ja rääkisime juttu. Ja tõesti.. kui välja arvata see poodide varajane sulgemine, tunnistasme Mariaga mõlemad, et Portsmouth võib päris lahe olla. Rahvast jagub.. ja loodetavasti ilmuvad selle rahva seest ka intelligentsemad noored ja lahedad noored välja. Jääma oktoobrid ja ülikooli algust ootama:D
Ja võtsime enda mingi aja plaani ka külastada teatrit, kontserti või midagi. Jah.. ja õppimise idee tuli ka.
Kui õhtul Perryle sellest rääkisin pakkus ta välja, et mul võiks olla igaks kaheks kuuks mingi teema, mille ma endale selgeks teen ja seda mitmekesiselt teostaks. Ja mulle see täitsa meeldib. Väga isegi. Nüüd pean endal kiiremas korras teema leidma ja end sellesse rakendama ja tõesti selle enda mõtetesse võtma ja mitte lahti laskma. Mingi teema ajaloo, kirjanduse ja disaini/kunstiga oleks väga hea. Ja veel parem vist veel kui Inglismaaga seotud.

Aga.. õhtu lõppes meil Mariaga kuskil kaheksa paiku vist. Tutvustasin teda kiirkorras rongipileteid väljastava masinaga. Vist sõbrunesid. Ja jooksin enda rongile. Maria jõudis mulle samale platformile ka järgi ja lehvitas. Huh, tundsin end hästi. Ja siis.. tuli piletikontrolör. Mul oli pilet ja noorte railway card. Nii ma vähemalt arvasin. Andsin talle enda pildiga kaardi ja sain vastuseks, et "Mul on vaja ka teist kaarti" Ma ei suutnud ära imestada. Tuli välja, et see kaart on.. kaheosaline!
Ja armas on see, et ma veel küsisin Perrylt kaarti tehes, et õu, mis see teine asi siin on ja no me mõlemad järeldasime siis, et see mingi tšekk või midagi. Ja see lõpetas vist prügikastis.
Nüüd ma siis tean paremini.
Kurat.
Ma selgitasin onule, et ma tõesti ei teadnud ja ju tundusin tõesti siiralt ehmatunud ja ta ütles, et okei, ajagu ma asi korda ja ta ei tee mulle trahvi. Ja naljakalt armas on see, et... no tõesti, ma olin endast veidi väljas kuna avastasin taas kui jobu ma võin olla ja piletikontrolörionu, kes oli pinke mööda edasi läinud, küsis ühelt noormehelet, et kas ta lubab korra enda pileteid mulle näidata. Jah, lubas.
Inglased on armsad. Ma arvan, et tavaliselt probleemide korral loetakse asi lõpetatuks aga see onu tõesti soovis, et ma saaks asja korda ja tahtis aidata.

Lõpuks koju jõudes ütlesin Perryle, et ma ei tea kas kõik on korras ja, et pean enne üleval käima, et teada. Ta ehmus vist ära. Kui tagasi alla läksin ja asjast rääkisin oli ta küll üllatunud kuid arvas, et mul on midagi tõsist juhtnud.
Aga jah, saan selle asja £5 eest korda aetud.

Jah, ja mulle tundub taas, et olen liiga palju rääkinud. Nagu ütlesin enne Mariale, et ma peaks mõned asjad rääkimata jätma. Eriti naabrionule David Lloydis kohtudes ja enda halvast tujust rääkides, kui mu enda pere selles midagi ei tea.
Ja ju ka siin. See jutt siin on tõesti liiga üksikasjalik. Aga.. ma lohutan end sellega, et kui kunagi unustama peaks siis saan siit vaadata ja üritan võimalikult aus ja tsensuurivaba olla. Kui tuju on:D

Täna oli.

Tsau!:)