Hei tuul

Aega läks aga sain nüüd enda mustast meeleolust lahti. Tervis aga.. no käib nii üles-alla. Homseks läheb allllllaaaa. Ja ma pole ainuke:D

Oleme Maria Ki´ga kaks pikka päeva Portsmouthis töllerdanud. Huh, mul on hea meel, et ta Iirimaalt naases.
Ükskõik kui iseseisvaks või tugevaks sa end pidada tahad, sa vajad armsaid inimesi enda lähedale.

Aga meie viimased kaks päeva. (Mis paneb mõtlema, mis ma kolmandal päeval ehk reedel küll tegin? Päriselt..?) Meenus. Tõbitasin. st magasin suurema osa päevast.
Niisiis viimased kaks päeva.
Eile, laupäeval ärkasin selle päeva kohta lollakalt vara ja liiga pimedas. Sättisin, sõin, kõndisin vihmas kella.. poole üheksa paiku? rongijaama, jõudsin Portsmouthis, ootasin ja kohtasin Mariat.
Siis hakkas aga taas seiklus pihta. Meil on kaardid ja sellest hoolimata väiksed komplikatsioonid õigetesse kohtadesse jõudmisega. Või no.. jõuame kohale ja aegsasti, kuid paraja naljaga.
Igaljuhul. Läksime ülikooli avatud uste päevale, millega ma vist oleks pidanud üldse alustama. Registratuur, avakõne (üsna vanematele, kes enda lastele ülikoolivalimisele toeks tulid, orienteeritud) tasuta lõuna, mitte tasuta kohv, vihm. Need siis esimese tunni või kahe kokkuvõte.
Kell 12 läksime siis sinna eriala majja ja ruumi, millest ma huvitatud. No mis ma oskan öelda, ruumi esmamulje polnud just super. Lihtsalt kast üksteisele vastastikku olevate laudadega.. nii kaks rida. Ja kuidagi veider mulje jäi jah. Aga.. õppejõud olid lahedad ja kõik mis seal kuulsin meeldis ja innustas, kuna millegi sellisena nagu nemad tudengeid pärast kooli lõpetamisena näevad, on midagi sellist millest isegi huvitatud oleks. Kuid jaa, mõtlen et pean ikka ka kuhugi mujale ülikooli avatud uste päevale minema ja veidi rohkem uurimustööd tegema, mis eri ülikoolide õppejõud endast kujutavad.
Kella ühest kaheni sai Maria mu otsustusvõimetusega aega veeta.
Kell 2 läksime mingile muule eriala värgile. Seekord siis, et vaadata midagi ehk Mariale rohkem meelepärast. Läksime hoonesse, kus olid erinevad asjad üsna tihedalt põimitud. Drama, performance, media, creative writing ja mis kõik veel. Ja tädi kes rääkis oli lahe. Taas. Väga selline aivarhallerlik jutt, nagu Maria hiljem ütles.
Nii.. ja ma ei tea kuskil siin ma soodastusin. Ülikooliga saime vist selleks ajaks ühele poole. Käisin veel endale IELTSi avaldust võtmas ja suundusime Gunwharfi. Ja sain veel otsustusvõimetu olla. Minult tulid vist ka mingid põnevad pärlid ja ütlemised, mida muidugi enam ei mäletata.
Ja mingi hetk ma ei mäletanud enam, kas see osa kus me ülikooli käisime vaatamas oli sama või eilne päev.
Jube jama eks. Ja õhtu on juba päris udune. Kui mul midagi sellest meenuks siis meenuks ka muu aga. Ju ei.
Koju jõudsin aga üsna vara.. laupäeva kohta. Või no mis iganes päeva kohta.

Me oleme vist tõesti vanainimesed.

Jah ja täna. Ärkasin, koristasin. Rääkisime Mariaga ja otsustasime Portsmouthi taas minna. Mere äärde. Täna oli Maria heade ütlemiste päev. Tänase päeva märksõna oleks (vabanda Maria, et õige sõnastus meeles pole aga) "Jama, et tuult pildistada ei saa"
Käisime mere ääres. See võiks kõik öelda. Kui ei öelnud siis. Tuuuuline oli. Nii tuuline, et kui me lõpuks tagasi Gunwharfi jõudsime ja kohvikutesse astusime, ei tahtnud mõnda aega enda nägu enam välja näidata. Niisiis tere taas, kurguvalu, kes sa juba peaaegu mõtlesid, et ei maksa pikemaks jääda ja suurt tüli teha!
Oh ja teate, me vist leidsime lõpuks mõnusa koha, kus juua. Täna õlut, tavaliselt kohvi. Vist. Lõpuks ometi koht kus on palju noori inimesi ja mõnus õhkkond.

Kirjutaks veel aga ma ei tee seda. Nii lihtne ongi, eks.
Lähen hoopis unele ja loodan, et kurguvalu mõtleb siiski taas ümber.

Aa ja teate.. Tahate arvata, kes 3-7 detsember Iirimaal Maria Q´d külastamas on? Ega pole vist keeruline arvata, ega?
Oh ja Mannu on veebruari alguses Inglismaal meil küas... ja loodetavasti Maria Q jõulude ajal ja.. Could it get any better?