Aah..
Need teed!
Õigemini.. Aah, see tundmatus!
Pühapäeval käisin rattaga Havantis, saime Mariaga seal kokku. Ja meeletult armas oli(kohvi ja jutt ja kodust eemalolek ja no.. kõige tähtsam.. Maria!). Aga tee sinna ja tagasi oli. Khm. Ma isegi ei viitsi rääkida.
Samamoodi tänasega kui käisin Portsmouthis.
Lihtsalt.. see tee läks kiiresti ja tõesti on mugavam ehk rattaga hakatagi käima. Kuid.. seda sel juhul kui need tsau-olen-lollakas-ja-panen-end-liiklusohtlikku-olukorda või ups-ma-ei-tea-kus-ma-olen momendid välja jätta.
Aga! Kui te nüüd arvate, et ma olengi sellises kohutavas ja vinguvas tujus siis. Ei. Ma tõesti vandusin ja naersin omaette suurema osa teest koju. Üritan seda huumoriga võtta. Huumor missugune ju(ikka lõbustan enda vanemaid ja ka vanavanemaid siin enda jutustustega)! Ja üldse.. mul läheb kenasti. Mõnus nädalavahetus ja nädala algus on olnud. Kuigi ega sellest hoolimata paha ei teeks, kui juba nv tuleks, ega? (Paljudel vast teda meeleheitlikumalt vaja, kui mul vist. jah. Aga no.. küll ta ka tuleb)
PS. Ma avastan jätkuvalt selliseid kohti, et ise ka ei usu, et need seal on. Lihtsalt. Aah!:) Päriselt!
No comments:
Post a Comment