Jah, ja nii oligi..
Eile Mariaga arutasime kui jama on hommikul mõistatada, et huvitav mis hääl sul välja tuleb kui valusa kurguga suu rääkimiseks avad.
Täna oli see parmustunud karu hääl.
Kuid.. üleldine olemine on täitsa okei. Joon enda piparmündi-mee teed ja.. hakkan nüüd koristama ja mööda maja ringi möllama.(Veidi olen juba lastega möllanud aga kuna neil vaheaeg siis nad lähevad vanavanemate juurde ja seat edasi mingile üritusele)
Ja mis kõige olulisem, mis ei lase end hea tahtmise juureski uimaselt tunda on see, et meil on taas päikseline päev. Tuule kohta veel ei tea.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment