Rocket scientist and flying carpet

On pühapäev, olen suutnud majas pühapäeva-pannkoogi vaimustuse tekitada ja nüüd rahulolevalt(kuid päiksest pimestatuna) kirjutan seda siin. Õues, lamamistoolil. Niisiis kui päike väga silma sisse paistab ei näe ma mitte kui midagi mis siin ekraanil toimub.
Pannukatest nii palju, et hommikul.. khm. No veidi hiljem kui hommikul. Hommikupoole, kui alla hommikust sööma tulin ütles Perry, et tal on plaanis lõunaks lastele pannukaid teha. Kuid imestusväärt on see seetõttu, et siin nad teevad pannkooke vist kord aastas, meie vastlapäeval, nende Pancake Day'l.. ja kui teevadki teisel kordadel siis pärast õhtusööki magustoiduks. Nüüd aga Perry küsis, et kuule, tahad enda pannkookide retsepti jagada, neile olevat nii maitsenud. Ha, vähe ei meeldi midagi sellist kuulda või. Aga no, ütlesin küll kuidas tegin aga lõpuks mõtlesin et ah teen ise neile selle taigna. Tegin. Ja sõime kõik rõõmsalt lõunat. Suva, et ma olin tund varem enda hommikusööki söönud.

Aga. Eile oli laupäev. Seega elasin enda reede ilusti üle, küll pärast seda Portsdown Hillil jalutamist istusin vaid kodus oma toas, vaatasin telekat, rääkisin juttu ja jõin veini. Veini mis kergelt ja kiirelt pähe hakkas. Ilkaga rääkisin juttu, unistasime peatsetest kohvijookidest nende maja trepil. Ja mina niisama juba talle küllaminekust.
Aga jah, jutud räägitud, jõudsin laupäeva.
Hommikul heegeldasin enda ujukate ülemise poole tiesti valmis. VÕi no.. js meisterdasin. Seda lõpetades pakkusin Mariale välja, et mis me ikka neti teel räägime, et saame parem Havanti kokku. Ka eelmisel päeval oli see idee olnud aga jah. No ja kella 3ks jõudsime mõlemad sinna. Ma rattal, ta jalgsi. ostsime mingi siidrijoogi, mis oli nagu veinipudelis, mis maitses kui kääriv õunamahl ja nägi välja nagu.. khm.. piss.:D Ja näksisime seeni ja tortilla chipse, kartsime kriketipalliga vastu vahtimist saada ja rääkisime juttu. Seda siis pargis kus eelmisel korralgi käisime. Siis jõudis kell 6 poole. Ja no ma ei tea, Inglismaal on vist üsna halv juhus, et müüakse jäätist üksikuna, niisiis pidime ostma nelipaki, kuna ma olin kindel, et soovin vahvlijäätist. Nüüd ei soovi Maria enam mõnda aega jäätist süüa. Kaks jäätis õhtusöögine näkku, ja veel megamagusat jäätist.
Nii ja jah. Kell oli vast veidi kuus läbi ja me oleme Havantis ja midagi enam teha ei ole ja näeme, et pubisse, kus muidu paar korda oleme käinud lähevad sisse vaid vanad inimesed ja tulevad välja veidi nooremad meesolevused, kes hüüavad "Heey hey babyyy" Siis millegipärast ei ole nagu väga imestada vist, et.. sinna me pigem minna ei soovinud. Niisiis. Algas kõva kaalumine, et kas ma viitsin ja jõuan ja tahan öö poole Emsworthist tagasi Coshamisse rattatada. Jõudsime siis sellega nii kaugele, et no okei, kella kümneni ikka saan olla, siis ei ole nii hilja ja jah. Hakkasime Emsu astuma. Ma ei tea kaugel ta Havantis on, mingi 3 km?
Ja no olime siis enda pikniku-tavalise laupäeva riiete ja olemisega ning läksime sinna samma puppi kuhu eelmisel korral.
Üsna esimese asjana nägime Maria pereisa Ianit. Ja Benjit:D Ja no natuke akward oli aga mis seal ikka, ja Ian tegi meile õlled välja. Viisakusest palusime poolepindiseid. Hiljem mõistime ja kahetsesime enda rumalust:D Ei tegelt. Nii hullud ma ka ei ole. See oli armas, et ta välja tegi eriti mulle, keda ta polnud kunagi näinud.
Ja no tema ja koer lahkusid, me jäime veel sinna seisma ja nägime eelmise korra väga täis olevat sõpra Toby´t. Ja kuna ta väga väha hägusalt mäletas meid, tuli ja palus uut algust. Peagi ta läks ära aeda ja me jäime sisse, rabasime äsja tühjaks jäänud laua ja olime niisama ägedad. Kunagi ta naases koos enda sõbra Cane??iga, kel oli sünnipäev. Niisiis soovisime õnne ja.. ja sealt edasi.. kuidagi kogu sünnipäev valgus meie lauda, võttes siis peagi ka kõrvaloleva laua enda alla.
Ja päriselt. Nii äge oli. Üks kutt Will tegi koguaeg lollakalt palju nalju ja koomilisi liigutusi, mingi kutt, kelle nime ma ei mäleta rääkis et ta teab Emsworthis pool Eestlast. Mingi veider kutt pidavat olema. Aga Es ja eestlane oli veider kuulda:D
Kuid kogu kuttide omavaheline lõõpimine ja jah, selline gruppi kuulumise tunne tekkis. Ja no kui mu jutust võib jääda mulje, et seal olid vaid kutid siis ei. oli ka neide. Paar neist olid üsna sõbralikud isegi.
Kogu selle aja olin ma aga selline endalikult muretsev " Ei ma ei peaks seda jooki jooma, ma pean rattaga koju sõitma" kas jätsin joogid(õlled,topeltrummikoksi,jagerbombi) joomata? Haha, jah kindlasti.
Ja no kogu õhtu sai nalja. Eriti veel lõpu poole. Mis tähendab siis ehk poolteist viimast tundi(ehk pärast 10t kindlalt. Niipalju mu varasemast kojusõidust)
Jah, ei jäin sinna et.. veidi hiljem läksime Mariaga välja, et veidi ühega sotid selgeks saada. Mõnda aega ei saanud.
Istusime siis teistest väljasistuvatest inimestest veidi eemal toolidel ja niisama jälgisime mis toimub. Ja korraga tulid kõik kutid meiega rääkima. Või nii tasakesi imbusid kõik me ümber. Nii et kui kõpuks avatasime oli meiega juttu rääkimas 7 kutti. Vist hetkel 8gi, kuid Lawrence, vist nägi asja mõttetust ja läks sisse. Maria vaid hirnus. Saab talle pahaks panna? Lihtsalt kõik seisavad me ümber, et me tähelepanu saada.
Ja no ligi kella 12ni olime ja rääkisime siis pubi aias juttu(küll mitte enam selles lollakas ringis, veidi normaalsemal moel edaspidi)
Ütlesime veel kenasti kõigile mööda pubi territooriumi tsau ja läinud me olimegi.
[Haa, mul on praegu hea meel, et me juba läinud olime. Mitte millegi muu pärast kui vaid seetõttu, et see tähendab, et mul pole enam palju kirjutada ja võin tagasi tuppa peagi minna, kuna palju pilvi on kuidagi välja tulnud ja päike ei käi tihti soojendamas. Külm on:D]
Ma võtsin ratta, käisime Maria juurest läbi, ta andis mulle enda kampsiku, et mul veidi soojem koju oleks minna, kuigi.. mul oli tol hetkel isegi üsna soe enda ühe kampsuniga. Aga NO kulus ära, hoidis soojana see lisakampsik.
Kodutee oli tund pikk. Aga vurasin pääris kiiresti, liiklust ei olnud mis oleks väga kinni pidanud. Ja isegi väga ei värahtanud lenkstangiga, jee.

Ja sellised seiklused eilsest. Ja taas päästis spontaansus õhtu. Mulle meeldis.
Hommik oli ka okei. Sue ja Perry muidugi "You´re mad!" aga noh. Ja mulle tundub, et nad ei ole ainukesed kes nii arvavad. Meil vist tekivad selle Emsu kuulsusega veel mingid tiitlid juurde ja ma olen siis vast the one kes sõitis pärast joomist öösel tagasi Coshamisse.

Whoo, see oli tuul praegu! Tuli ja murdis, Mulle tundub, et keegi jookseb nüüd tuppa. Tsauuuu!