Wicked

Ohohoo, Brightoni nädalavahetus.

Kuidas see kõik küll kirja saada. Tunnist, mis mul lastele järgminekuni aega, vist ei piisa.

Reedel ärkasin vara vara, käisin duši all, pakkisin asjad(vist vähesed asjad suutsin enda viitsimatuses eelmisel õhtul kokku panna) Siis olid tavalised hommikused tegevused- lastele hommikusöök, lõunad pakkida, üritada neid kooliks korda saada ja kooliviimine. Arvasin, et pean otse laste kooli juurest rongile minema(poest läbi) aga lõpuks olin piisavalttark, et veel 10-15 minutiks kodus käia. Selle aja jooksul helistasin veel hostelisse, et teha kindlaks, et bookinguga mingeid probleeme pole. Ei olnud. Jooksin veel 10 korda üles enda tuppa ja tagasi alla, kuna suutsin need korrad midagi unustada. :)
Haa. Kodust väljas, kaks kotti ja portfolio käes, sain aru, et riietevalikuga oli.. veidi ägedasti mul :D
Nimelt oli omajagu tuuline ning seelik armastas lennelda. Kogu päeva jooksul suutsin ikka päris mitu monroelikku seelikupüüdmist teha. Eriti Brightonis, kuna seal oli veel eriti tuuline.
Rongiga vist probleeme ei olnud?
Jah. Aga.. tund-poolteist hiljem Brightonisse jõudes avastasin, et ma ei olnud endale hosteli aadressi kuhugi üles kirjutanud. Blondiin. No õnneks oli kuidagi kaardilt meelde jäänud, et kus kandis ta on. Nii, et jõudsin suht lähedale aga siis küsisin paarilt mööduvalt inimeselt abi. Üks naine siis oli nii armas ja hea, et tuli ja aitas mul seda otsida. Tuli välja, et olin enne selle ette kõndinud aga lihtsalt ei osanud selles hostelit näha kuna.. sellel on all pubi ja üleval siis toad (Y)
Kohale jõudsin kell 12, intervjuu algas kell 2 üsna lähedal. Check-in´i sai alles kell 2 teha. Niisiis palusin, kas saaksin enda koti sinna hoiule jätta, võtsin õlle(mul oli palav) ning istusin laua taha. Mingi vanaonu kommenteeris veel mu kleiti, et kas ma olen pulma minemas. Ha ha ha ;)
Jõin seal enda õlut, rääkisin hostelis töötava kuti Tad´iga(:D esimene inimene, kelle pärast Maria on meeleheitel, kuna ei saa aru vana ta on) juttu, helistasin Mariale ja üritasin niisama aega veeta. Peagi läksin välja Brighton Pier´ile..kuigi suundusin üsna kiiresti sealt taas ära- külm ja tuuline oli. Ning hakkasin ülikooli hoonet otsima. :D Käisin veel mingist valest ülikooli hoonest läbi kuid peagi jõudsin ka õige kohani, kuna aega aga veel oli, läksin tagasi poodide tänavale ja ostsin endale süüa ja töllerdasin veel veidi ringi.
Mh, intervjuu.
Tegelikult ma ei viitsi sellele enam üldse mõelda. Aga üldiselt läks nii, et alguses jagati kolmekaupa gruppidesse ja paluti ühte ruumi minna, kus ees ootasid kolm lauda, kaks õppejõudu ja üks üliõpilane. Enda tööd pidi iga kanditaat enda lauale panema. Siis mul oli juba tunne, et haa, mis mõttega, läheks õige ära :D
Teised kaks olid foundation year´i teinud ja sellega endale omajagu töid kogunud. Ja mina nende kõrval enda pisikeste endatehtud töödega.
Esimesena paluti sisse jääda ühel tüdrukul, ma ja mingi kutt läksime alla ootama. Poole tunni pärast oli mu kord. Enne seda jõudis veel tüdruk alla ja veidi juttu rääkima. Ta oli lahe, Šotimaalt.. ütles, et oldi üsna karmid ja et talle meeldis Bathi ülikoolis, et arvatavasti läheks sinna. Aga ma usun, et ta sai ka Brightoni sisse, nägin ju veidi kui ägedad keraamika tööd tal nt kaasas olid.
Minu kord. Pärast intervjuuruumini jõudmist pidin veel ukse taga paar minutit ootama, mingi üliõpilane, kes niisama mööda oli minemas, tuli veel rääkima. See oli armas.. vist ainuke soojem asi seal. Et ma ei teagi, miks seal ülikoolis see staff nii kuidagi.. tõsine oli. Ju nad võtavad end pigem ärina, nagu Sue ütles. Ja ju see ole ka hea kuid, nähes kui armas suhtumine Plymouthis oli, no ei tea.
Aga jah, ruumis sees. Algas sellega, et sain teada, et seal mingi tähtis õppejõud on eestlane. Rääkisime veel mingitest asjadest ja minust ja.. mh, mis ma oskan öelda. Jutt läks aina rohkem sinnapoole, et mul peaks ka ikka foundation year enne olema ja et ma peaks sellele ikka mõtlema ja miks ma seda ikka teinud ei ole. Minu tööde kohta nad nagu palju ei küsinud või rääkinudki. Ja kui siis mitte just kõige rahulolevana. Soovitasid mängukarusid traadist teha või metsa minna ja metsast oksadest midagi teha. Ma saan aru ja ei saa ka. Pushing boundaries, eks. Aga nüüd on mind jäänud vaid kummitama, et oleks pidanud ka küsima, et kas kõik nende kursusel peaksid tegema mingeid eriti sürr asju või kui palju nad toetavad individuaalsust. Ma ei saa ju parata, kui mulle ei sümpatiseeri ülim futurislikkus kõigis asjades. Ah, mis seal ikka.
Ainuke positiivne asi mis nende suust tuli oli vist jah, et neile meeldib mu siirus. Ja kuidagi mokaotsast jaa, et kui mul oleks see foundation year siis ehk oleks minus midagi.
Foundation yeari ma aga tegema ei kipu. Suht sama raha mis ülikooli üks aasta.
Ütlesin veel, et mulle on ühest kohast pakkumine tehtud ja olen selle üle õnnelik ning, mis parata, et nemad nii painduvad ja heausklikud pole, et loota mu kiirele kohanemisele. Ja taas kord. Saan aru ja mul on hea meel, et sain ka sellisel intervjuul käidud aga jah veidi mõistatuslik see kogu värk.
Niisiis las see olla ja jah. Loodan nüüd vaid, et mu Plymouthi ametlik vastuvõtu kiri tuleb peagi. Veidralt kaua läheb neil sellega :S

Pärast intervjuud töllerdasin tagasi hostelisse, tegin check-in´i, haha, sain Tadilt kohvile mineku kutse, jamasin uksekaardiga mingi 100 korda kuni tuppa sisse sain, lõin alumisel krigiseval naril pea ära, kolisin ülemisele krigisevale narile. Lõpuks üritasin mingiks tunniks või nii tukkuda. Vist õnnestus ka. Siis tuli üks me.. viiest toakaaslasest, Tom Austraaliast.. Tasmaaniast täpsemalt, rääkisime päris pikalt juttu, ta vaeseke külmub ju siin. Sel hetkel oli tal ka paks müts ja paksud kindad käes. Ma olin ju tunde varem.. juba mingi 11 paiku hommikul lühikeste käistega olnud. Sel hetkel oli muidugi ka mul endal külm. Pingelangusest vist.
Aga jah. Ja kuskil 5 paiku läksin alla pubisse, võtsin cappuccino ja sealt edasi rongijaama, et Mariaga mõnedkümned km eemal linnakeses kokku saada.
Käisime mingis lahedas pubis, jõime koduõlut vms ja läksime kontserdile. Mh:D Maria tahtis ju armsa kingituse teha, ostes piletid.. aga no, see kontsert oli veider- vanad rokipeerud, nagu Maria ütles.. iseennast nautimas. Ja no palju vanu inimesi oli, noori ka kuid.. vanade puhu oli näha, et sedasorti muusikat olid nad nooremas eas nautinud. Meie seda kahjuks väga teha ei saanud. Maria jäi korraks püstijalu tukkuma ja võpatas üles :D:D:D
Kuulasime vist mingi 5-6 lugu ja läksime ära. Tagasitee oli külm.. ja meganaljakas. Nii naljakas, et naerime vahepeal enda külma täitsa ära. Põhitsitaat oli vist "Blondiin on hea olla" mu varasematest ütlustest.. kuna no. On! Kui midagi väga blondiinilikku teed siis saad vähemalt seda süüdistada eks.
Rongijaamas Maria õnneks oli tubli ja näitas, et ta suudab ka mitteblondiin olla, šifreerides rongivärgenduse. Muidu oleks pidanud veel kaua kaua ootama. Jee. Muidugi peatuses, kus change oli, pidimegi kaua kaua ootama aga :D

Mh. Aeg lastele järgi minna. Hiljem edasi.


Nonii. Kell on kaheksa nüüd. Tegin perele õhtusöögi ja nüüd just lõpetase lastega munadepühade tibude meisterdamise(teate, need lasteaias tehtud papist ja lõngast)
Aah, ja mis veel. Meil õitseb ajas roosipõõsas. Ja veel mingid puud, mille nimesid ma ei tea, on pungades ja kohe kohe õitsemas. Tegelikult ma tahaks teada, mis puu üks neist on. Juba siia tulles tundsin huvi aga no.. Jah, uurin välja, tal on ägedad pungad ja ootab juba suure huviga millised õied õitsedes on(tean vaid, et suuuured)

Aga.. Brightoniga jätkates.. Reede. Jõudsime tagasi hostelisse. Hahaha. Enne hostelisse sisse astumist tuli pubist mingi Lady Gaga lugu ja Maria mõtles, et kuhu kurat me läheme. :D Aga no üleval kolmandal korrusel.. ei olnud suurt väga seda muusikat vast kuulda. Väga. Veidi ehk küll. Toas ootas meid ees norskav Tom. Vaene kutt teeb pooleaastase tripi Euroopas aga seda üksinda. Niisiis oli seegi kord igavusest lihtsalt magama läinud. Pole väga hea, ega. Meie Mariaga aga läksime vaatasime, mis all toimub, tantsisime veidi, ma sain mingitest kuttidest valest aru ja ekslikkult vastasin nende mingile küsimusele jaatavalt, millele ma hiljem pihta sain- minu jaatus tähendas, et me oleme paar või midagi. Geipealinn, eks.
Peagi me ei viitsinud enam all olla ja suundusime üles unele.

Laupäeval ärkasime kuskil 9 paiku. Tegelikult hommikul arutades tuli välja, et ärkasime mõlemad ikka kordi ja kordi. Küll seetõttu, et me toanaabrid voodisse laaberdasid ennast või niisama voodikriuksumise peale või Maria külmakartuses.
Ma olin käbe ja läksin vist esimesena pesema. Teised ootasid järjekorras. Tom põgenes alla ja naasis hiljem kuna oli tark ja mõistis, et kuuel tsikil võib omajagu aega minna.
Kella poole kümneks kobisime alla, sõime hommikust, käisime netis vaatamas kas meie Couchist ehk midagi teada on, ei olnud. Väike kartus, et peame õhtul koju minema, kui öömaja ei leia. Maria sai veel all naerda ja mõnitada Tadi koha pealt.
Kella kümneks check-out ja rasked, suured kotid ja portfolio hoiule ja linnapeale minek. Kõigepealt käisime Brighton Pieri peal ja mere ääres tsillimas.
Siis töllerdasime linna peal, käisime ägedates poodides. Me lemmikuteks olid aga Disney ja mingi Aasia pood, mis oli värvilisi ja lapselikke lahedaid asju täis. Aah. Sinna tahaks tagasi minna. Hunniku rahaga muidugi.
Enne poodide tuuri, kui õigesti mäletan, käisime ka Brightoni kunstimuuseumis, kus me ahhetasime ja ohhetasime palju palju ;) Ja kadestasime muidugi. Maria leidis endale ühe ägeda laua ja mõned kapid ja mitmed maalid:D
Ei, väga lahedaid asju oli ikka.
Noja hiljem käisime kiirel kiirtoidul ja siis põgenesime vihma eest, ühest poest teise joostes. Ja siis üle jõgede ja naerust rõkates jooksime ühte ägedasse hubasesse pubisse ja võtsime.. taptaraa. Ei võtnud õlut! Jee :D Veini võtsime. Üllatav küll jah aga.. veidi siiber sai nendest pintidest. Me joome ikka liiga palju õlut :D
Ja eks pärast seda megakallist veini jõime hiljem muidugi taas, mida? :D
Igaljuhul hubases, põleva tulekohaga pubis rääkisime juttu, naersime ägedate silmadega barmani hetkelise kohmakuse üle.
Oh.. ja kui hakkasime enda veiniga lõpetama sain Alecilt, meile couchi hostilt sõnumi! Haa, me olime õnnelikud, et ei pidanud koju tagasi minema. Ägee!
Olete juba märganud, et mul on palju "ägedat" siin. Tsehhi sõna küll aga no, tuleb paratamatult tagasi.
Nojaa, hiljem läksime veel mere äärde, kus Maria möllas lainetepüüdmisega, nautisime peagi loojuvat päikest ja seda vaatama tulnud paarikesi. Ma veel üritasin meile Aleciga kohtumispaigas ja ajas selgusele jõuda.. peagi läksime veel hostelisse enda asjade järgi. Kui uksel seisime siis mingid kutid veidi kaugemal karjusid meile kahele midagi "Hey gorgeous" vm ja Marial oli selleks ajaks vist nendest kuttidejamadest juba nii siiber, et oli paanikas, ütles midagi, et ta enam ei viitsi ja jooksin pubi teise nurka:D Pubis nägime veel Tomi ja Tadi. Viimasega rääkisin veel veidi pikemalt.. kuna hiljem tuli välja, et Maria venitas meelega vetsus enda kordaseadmist. Ja mõnitus jätkus muidugi. Aga tegelikult ma arvan, et ma ei ole mõnistust väärt.
No ja peagi sättisime end siis teele.. kiriku poole :D Pidime Aleciga kiriku juures kokku saama, kus me vaikselt muretsema hakkasime, et.. veider koht mingi võõra kutiga kokku saamiseks. Kutiga kellest me mõlemad mäletasime vaid niipalju, et tal oli pilt roosa kaabuga :D
Roosa kaabuga ta aga ei tulnud. Aga tuli kindlal sammul ja mõistsime ikka, et pidime temaga kohtuma. Siis käisime ta juures, panime asjad ära, rääkisime juttu ja jõime džinni ja läksime linna, kus kohtusime tee peal ta tuttava Tomasega(tsehh) ja selle sõbratar Amyga(megamegaäge inglane)Seal oli mingi meeletult koomiline olukord kus nad pidid kellegagi kokku saama aga olid täiesti võõrale mingi sõnumi saatndu ja sõnumi vastu saanud, et on oravate pargis, kui juhuslikult sellele kutile/tüdrukule kellele see sõnum minema pidi, pidid oravad millegipärast väga meeldima. Jah, kirjutades ja võõral lugedes on vist veel sürrim. Et miks ma sellist jama üldse kirjutan, eks :D Ma ausaltöeldes ei tea :D

Ma olen seda siin terve päev otsa kirjutanud ja kõige ägedama kohani ei ole ju veel jõudnudki.
Enne ägedat on veel see osa, kus me meeletult head jaapani sööki sõime. Väljas mingil tänaval, läksime kuhugi pärapõrgusse väga väga täis olevasse pubisse, Oh, ja tegime mingit tikusüütamismängu, kus ma muidugi veidi enda näppe kõrvetasin, siis joonistasime kaarti, et veidi Eesti asukohas selgust tuua, jõime paar pinti ja..
ja siis suundusime rock-karaokele. Jap.
Aah see oli äge. Me tantsisime ja hüppasime end seal live bändi(ja üsna jubedate karaokelauljate)tasutal arutuks. Ja ma ei tea kas see ainult tundus meile nii või me olimegi mingitel hetkedel kõige enam end nautivad seal. Ses mõttes, et.. kaks blondiini, kes kohe kindlasti ei ole riietunud kui kõik teised rokitibid ümberringi. Või no tundus justkui pisike mismatch. Aga meil oli nii äge! Plus Maria tegi veel Aleciga tantsu ja sai Aleci tantsuõpetajalt(ee.. millest me hästi aru ei saanud kuna.. isegi ma kui täielik võhik ei näinud temas mingit tantsijalikkust) jäiseid pilke.
Huh. Ja no mingi 4 paiku hakkasime vist koju minema. Ma ei mäleta küll kas vana või uue aja järgi :D Aga läksime linnulaulu saatel. Sellise linnulaulu saatel mida kuuled suviti öösel/hommikul koju minnes! Aaah! :) Kodus me veel klatsisime Mariaga vähe ja mõistatasime :D Nagu.. müsteeriumeid täis nädalavahetus. Nii vanuste kui eelistuste koha pealt. Veider :D
Midagi veidrat oli vist veel öösel aga see on Maria asi vist jutustada. Salapärane eks? :D Ei tegelt ei.

Igaljuhul. Hommikul ärkasime vist kuskil 12 paiku.
:D:D Ja see oli äge ärkamine kuna, migi hetk kui ma juba veidi olin üleval olnud hakkab Maria naerma. Lihtsalt itsitab esimese asjana üles ärgates. Siis me rääkisime juttu ja nähes, et Alec veel üles ei tõuse läksime tagasi voodisse pikali. Maria jäi magama, ma vaatasin suht niisama lakke. Veidi hiljem.. Maria ärkab. Aga sellest saan ma muidugi nii aru, et ta jälle naerab:D Veider veider tüdruk.
Kunagi ärkas ka Alec, sättisime end valmis ja hakkasime rongijaama minema kuna no.. ei hakkand enam linna peal töllerdama.. ainukese asjana oli meelel kiiresti koju, duši alla saamine(kui küsite miks mitte Aleci juures siis.. mh. vastuseks oleks üliõpilasmaja(peamiselt kuttide vist.. ehk mitte kõige paremas korras) pluss rätiku puudumine. Esimese tõttu peamiselt)

Teel rongijaama käisime veel poest läbi, kus Maria sai kassakutilt väljaminekukutse:D Ja väikse pulmavihje kaa :D
Fun. Mõnita veel mind eks!
Rongijaamas tänasime Alecit, ütlesime, et loodame peagi veel Brightoni tulla ja rongile me läksime. Aga jaa Brigtonisse tõesti sooviks veel minna. Ja kui enne ei maininud siis Alec oli äge. Nii lahe, et Maria pidi enda arvmust inglaste kohta veidi muutma. Ja selleks peab ikka väga äge olema, uskuge :D Pealegi neil on Mariaga mingi kahtlaselt palju sarnaseid värke. Tantsu ja muusika ja õppimsieelistuste ja selliste asjade poolest. ;)

Ohjah. Tagasitee oli veidi pikem kui minnes. Kuna pidime kaks rongi(Maria kolm?) ja ühe bussi võtma. Aga ma olin nii õnnelik, et mul bussis paha ei hakanud :D Ringteid lugesime. Kuskil tunni jooksul.. oh palju neid oli 12? Arvasin küll, et neid tuleb pigem sada aga noh. Mis seal ikka.
Coshamisse jõudes sadas veidi vihma. Aga naljakal kombel tundus, et Cosham on palju rohelisema muutunud nende kolme päeva jooksul. Ja no siis märkasingi ka neid õitsvaid või õitsema hakkavaid puid. Ja paljusid nartsisse. Neid nägime ja imetsasime juba bussiaknast küll aga.. Neid on siin nii palju.. igal pool. Lihtsalt kodutee peal mingi suvalise puu all. Miks mitte. Ja võililli oli ka palju. Ja karikakraid. Mmh :)

Kuid olgu, ma arvan, et mu edasine kodus töllerdamine ei olnud enam põnev.. Või no ju kõik see eelnev juttki aga. Jah. Kirjutatud ta nüüd on ;)

Aga.. kui olen nüüd mõnda aega siin seda kevadist ägedust oodanud siis nüüd jõudsid esimesed osad nende kahe tripiga kinglasti kohale. Plymouthi ja Brightoniga ma mõtlen. Aga jaa, Brighton oli kevadisem. Ja Maria naerab siiamaani. :D
Ja. Ma veendusin taaskord, et nädalavahetusel eemal saab palju rohkem tuttavaid ja erinevate ägedate inimestega rääkida kui poole aasta jooksul kuskil elades. Üsna masendav :D

Kuid nüüd. Nüüd on mul veel kolm koolihommikut ja kaks tööpäeva-õhtut ja sisi tuleb nädalavahetus. Ja sellega on nii, et avastasin, et ma olen täitsa üksi. Kuna pere läheb Plymouthi lähedale Perry vanematele külla ja Maria on Liinaga Šotimaal(head ja ägedat reisi, armsad!) ning Laura läheb Egiptusesse.
Reedel on mul küll mingi CouchSurfi pubiõhtu plaanis aga ülejäänud kaks päeva siiski jäävad. Aga ehk ongi lahe taas üle pika aja üksindust nautida. Seda ma ju oskan ;)
Lihtsalt tundus, et kui mul tuleb tuju midagi teha siis ei ole paljusid välja kutsuda kuna no need siin kipuvad alatihti alt ära kukkuma.
Mis seal ikka, eks.

Kuid olgu, lõpetan. Mul see lehekülg siin liiga kaua lahti olnud ;)
Tsauuu.